EESTI BALLETILIIT

PÕHIKIRI

 

  1. Üldsätted

    1. Mittetulundusühingu (edaspidi Liit) nimi on: Eesti Balletiliit. Liidu ingliskeelne nime tõlge on: Estonian Ballet Union.

    2. Liit (endise nimega Eesti Kutseliste Tantsijate Liit) on asutatud Tallinnas, seitsmeteistkümnendal novembril tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal (17.11.1997. a.) aastal määramata ajaks. Liit on Mittetulundusühingu Eesti Teatriliit liikmesliit.

    3. Liidu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn.

    4. Liidu tegevuse eesmärgiks on väärtustada loovust ja missioonitunnet ning edendada professionaalset tantsukunsti Eestis.

    5. Oma tegevuse eesmärkide saavutamisel Liit:

      1. esindab ja kaitseb liikmete loomingulisi ja kutsealaseid huve;

      2. aitab tõsta liikmete professionaalset taset;

      3. võtab vastu annetusi ja aitab leida sponsoreid;

      4. organiseerib õppe ja ümberõppe stipendiumeid;

      5. toetab balleti- ja tantsualaseid uurimistöid ja projekte;

      6. toetab pensioniealisi Liidu liikmeid;

      7. toetab ühinemist rahvusvaheliste professionaalsete tantsijate organisatsioonidega;

      8. esindab oma liikmete huve palgaläbirääkimistes, kasutades selleks kõiki seadustega ettenähtud võimalusi.

    6. Liidu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi. Liidul on vara ja pangaarve, iseseisev bilanss, oma sümboolika ja pitsat.

    7. Liidu vara tekib Liidu vara kasutamisest ja tegutsemisest saadavast tulust, liitumis- ja liikmemaksudest, majandusabist, annetustest, pärandustest ja muudest laekumistest.

    8. Liit vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Liidu liige vastutab Liidu kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires.

    9. Liidu finants- ja aruandlusaasta algab iga kalendriaasta 01. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

       

  2. Liikmelisus

    1. Liidu liikmeteks on Liidu tegev-, seenior- ja auliikmed, kes tunnistavad Liidu põhikirja.

      1. Liidu tegevliige on balletialase koolitusega professionaalne tantsija, kes omab vastavat diplomi või kes tegutseb oma erialal (tantsijana, koreograafina, õpetajana vms).

      2. Liidu seeniorliige on vanaduspensioni-ikka jõudnud tegevliige. Liidu üle 70-aastased seeniorliikmed ei ole  kohustatud maksma Liidu liikmemaksu;

      3. Liidu auliige on isik, kes on osutanud Liidule erilisi teeneid või keda Liit soovib tema panuse eest eriliselt tunnustada. Liidu auliige ei ole kohustatud maksma Liidu liikmemaksu.

    2. Liidu liikmeks võetakse vastu juhatuse otsusega soovija kirjaliku avalduse alusel.

    3. Liidu liikmete arvestust, samuti liitumis- ja liikmemaksude arvestust korraldab juhatus. Maksude suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek.

    4. Liidu liikmel on õigus:

      1. võtta osa kõigist Liidu poolt korraldatud üritustest;

      2. valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse;

      3. võtta hääleõigusega osa Liidu üldkoosolekutest;

      4. saada teavet Liidu tegevuse kohta;

      5. astuda Liidust välja vastavalt põhikirjas sätestatud korrale;

      6. kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.

    5. Liidu liige on kohustatud:

      1. täitma põhikirja nõudeid, juhtorganite otsuseid ja seadustest tulenevaid kohustusi;

      2. hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada Liidu mainet;

      3. õigeaegselt tasuma makseid Liidu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtaegadel.

    6. Liidu liikmel on õigus Liidust välja astuda, teatades sellest juhatusele kirjalikult vähemalt üks kuu ette.

    7. Liidu liige arvatakse Liidust välja tema surma korral.

    8. Juhatuse otsusega võidakse Liidu liige Liidust välja arvata:

      1. juhul kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või kahjustab Liitu olulisel määral;

      2. juhatuse vastava otsuse tegemise päevast arvates. Liidu liige võib väljaarvamise otsustamist nõuda üldkoosolekult.

    9. Liikmeksoleku lõppemise korral liitumis- ja/või liikmemakse ei tagastata.

       

  3. Juhtimine

    1. Liidu juhtivad organid on üldkoosolek, volinike koosolek (volikogu) ja juhatus.

Üldkoosolek

    1. Üldkoosolek on Liidu kõrgeim organ.

    2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1 (üks) kord iga 3 (kolme) aasta jooksul. Üldkoosoleku kokkukutsumist peab Liidu liikmetele ette teatama vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne selle toimumist.

    3. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 (üks kümnendik) Liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelpool nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

    4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool Liidu liikmete üldarvust. Kvoorumi puudumisel kutsub juhatus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga ning uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud liikmete arvust.

    5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest, v.a. põhikirja muutmine ja täiendamine ning Liidu tegevuse lõpetamine või ühinemine ja jagunemine. Liidu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 (kaks kolmandikku) üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

    6. Igal Liidu liikmel on üldkoosolekul üks hääl.

    7. Üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.

    8. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seadusega või käesoleva põhikirjaga antud muu juhtorgani pädevusse.

    9. Liidu üldkoosoleku pädevusse kuulub:

      1. põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

      2. tegevuse eesmärgi muutmine;

      3. volinike valimine ja tagasikutsumine;

      4. volinike töö kontrollimine;

      5. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;

      6. Liidu tegevuse lõpetamise otsustamine.

Volinike koosolek

    1. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid põhikirjas sätestatud ulatuses volinike koosolek (edaspidi nimetatud volikogu).

    2. Volikokku kuuluvate volinike arv on vähemalt 10% Liidu liikmete arvust. Volikogu liikmed valitakse ja kinnitatakse Liidu üldkoosolekul 3 (kolmeks) aastaks.

    3. Volikogu kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 (üks) kord aastas.

    4. Volikogu pädevuses on:

      1. Liidu juhatuse töö kontrollimine;

      2. Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;

      3. revidendi valimine ja tagasikutsumine;

      4. Liidu tegevuse kontrollimine ja suunamine vastavalt Liidu eesmärkidele.

    5. Volikogu töö korraldamiseks valib ja kinnitab volikogu esimehe. Volikogu on otsustusvõimeline, kui volikogu koosolekul osaleb üle poole volinikest. Volikogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja vormistatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab volikogu esimehe hääl.

    6. Volikogu liige võib volikogu koosolekul enda asemel osalema volitada vaid teise volikogu liikme.

       

      Juhatus

       

    7. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu igapäevast tegevust juhatus.

    8. Juhatus on aruandekohustuslik volikogu ja üldkoosoleku ees.

    9. Juhatusel võib olla üks (juhataja) kuni viis liiget.

    10. Juhatuse töö korraldamiseks valib juhatus oma liikmete hulgast esimehe. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

    11. Juhatus valitakse ja kinnitatakse üldkoosoleku poolt 3 (kolmeks) aastaks.

    12. Juhatus peab oma koosolekuid vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartalis.

    13. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt ¾ (kolm neljandikku) juhatuse liikmete arvust. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus. Juhatus võib koosolekuid pidada ka elektrooniliselt (nt e-mail, Skype vms).

    14. Liitu võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

    15. Liidu juhatus:

      1. konkretiseerib Liidu tegevussuunad;

      2. tagab üldkoosoleku ja volikogu otsuste täitmise;

      3. koostab Liidu majandusaasta aastaaruande;

      4. otsustab Liidu varade kasutamise ja käsutamise küsimused, v.a. kinnisasja või registrisse kantud vallasasja võõrandamine või asjaõigusega koormamine, mis võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel.

      5. korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele;

      6. lahendab kõik Liidu tegevust puudutavad küsimused, mis ei kuulu üldkoosoleku ega volikogu ainupädevusse.

         

  1. Liidu tegevus Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamisel

    1.  Liit tegutseb loomeliiduna ja Liidu loomealaks on tantsukunst.

    2. Liidu liikme loomealal loodud või esitatud teostest teatamise ja registreerimise kord:

      1. Liidu liige on kohustatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama Liidu poolt kehtestatud korras oma esitatud teosest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul selle ettekandest või avaldamisest;

      2. Liit on kohustatud esitatud teose registreerima 15 tööpäeva jooksul teate saamisest kandes registritesse teose pealkirja, loomise, esitamise või avaldamise aja.

    3. Loometoetuse määramise komisjoni liikmete valimise kord ja komisjoni töökord:

      1. Loometoetuste määramise komisjoni ülesandeid täidab Liidu juhatus. Loometoetuse komisjoni kuulub riigi esindajana kultuuriministri nimetatud Kultuuriministeeriumi ametnik;

      2. Komisjoni kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas;

      3. Komisjoni liikmed valivad oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees, kes asendab esimeest tema äraolekul;

      4. Komisjoni koosoleku kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees. Ettepaneku koosoleku kokkukutsumiseks võib esimehele (tema äraolekul aseesimehele) teha iga komisjoni liige;

      5. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas esimees (tema äraolekul aseesimees). Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees) uue koosoleku kokku viie tööpäeva jooksul;

      6. Komisjon võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel kohalolevate liikmete lihthäälte enamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe (tema äraolekul aseesimehe) hääl;

      7. Komisjoni koosolek protokollitakse. Koostatud protokollile kirjutavad alla koosoleku protokollija ja komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees) , kes on ühtlasi koosoleku juhataja;

      8. Komisjon võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni otsus koosolekut kokku kutsumata on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik komisjoni liikmed;

      9. Loometoetuse määramisest või määramisest keeldumisest teavitab komisjon taotlejat kirjalikult 5 tööpäeva jooksul.

    4. Loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle arvestuste pidamise kord:

      1. Loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle peab arvestust Liidu juhatuse poolt nimetatud isik loovisikute- ja vabakutseliste loovisikute loometoetuste saajate registris;

      2. Liidu juhatus korraldab Liidu liikmeks olevate loovisikute registri pidamise, millesse kantakse toetust saava loovisiku nimi, elukoht, isikukood, loovisikuna registreerimise päev, kuu ja aasta ning andmed loodud teoste ja esituste kohta, loovisikuks oleku peatamise, loomeliidust väljaastumise või väljaarvamise kohta;

      3. Liidu juhatus korraldab vabakutselise loovisiku loometoetuse saajate registri pidamise, millesse kantakse toetust saava vabakutselise loovisiku nimi ja toetuse saamise ajavahemik.

      4. Registriandmete muutmise korral esitab Liit muudatused jooksvalt Kultuuriministeeriumile;

    5. Eraldi arvestust peetakse Liidu poolt järgmiste andmete kohta:

      1. Liidu poolt riigieelarvest saadud toetus;

      2. vabakutselistele loovisikutele väljamakstud loometoetused

      3. Loometoetuse summa, mille maksmine on otsustatud, kuid mida ei ole vastava aasta jooksul täielikult välja makstud;

      4. Kasutamata toetuse summa, mida ei ole vastava aasta jooksul halduslepingus ettenähtud eesmärkidel kasutatud.

    6. Eelmisel aastal eraldatud toetuse aruanne esitatakse Kultuuriministeeriumile vastavalt kultuuriministriga sõlmitavas halduslepingus sätestatud korrale jooksva aasta 01. märtsiks.

    7. Loovisikutele makstavate toetuste, stipendiumite ja muude hüvitiste maksmise kord:

      1. Liit kasutab toetust:

        1. loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele:

          1. loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovisik Liidu juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku taotluse loomeliidu juhatusele. Nõuetele mittevastavad taotlused on komisjonil õigus tagasi lükata;

          2. vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suuruseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus. Sellele lisatakse sotsiaalmaksu summa, mis tuleb tasuda sotsiaalmaksuseaduse kohaselt;

          3. väljamakstav loometoetus kantakse vabakutselise loovisiku pangakontole Eesti Vabariigis asuvas krediidiasutuses või välismaa krediidiasutuse Eesti filiaalis;

          4. vabakutselisel loovisikul, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu, on õigus loometoetust saada vaid ühe loomeliidu kaudu;

          5. komisjon otsustab toetuse määramise 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Komisjon ei pea taotluse esitajale oma otsust loometoetuse määramise või määramisest keeldumise kohta põhjendama;

          6. loometoetuse määramise korral makstakse vabakutselisele loomeisikule toetust taotluse esitamise päevast arvates;

          7. loometoetust makstakse üks kord kuus rahast, mille on selleks sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium;

          8. vabakutselisel loovisikul on õigus loometoetusele (6) kuus kuud;

          9. kui tekivad asjaolud, mille tõttu vabakutseline loovisik, kellele makstakse loometoetust, ei vasta loovisikute ja loomeliitude seaduse paragrahvis 16 lõike 2 alapunktides sätestatud tingimustele, on vabakutseline loovisik kohustatud sellest viivitamatult Liidule teatama;

          10. kui toetuse maksmise lõpetamise aluseks on teadlik valeandmete esitamine, kaotab vabakutseline loovisik kolmeks aastaks loometoetuse taotlemise õiguse;

          11. vabakutseline loovisik on kohustatud tagastama kogu valeandmete esitamise tulemusena saadud loometoetuse;

        2. Loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendõppeks antavateks stipendiumiteks, kui toetust ei kasuta täielikult punktis 4.7.1.1. nimetatud otstarbel:

          1. stipendiumi saamiseks esitab loovisik Liidu juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku taotluse Liidu juhatusele. Nõuetele mittevastavad stipendiumi taotlused on Liidu juhatusel õigus tagasi lükata;

          2. Liidu juhatus vaatab stipendiumi taotlused läbi stipendiumi taotluse esitamise tähtajale järgneva kuu jooksul toimuval juhatuse koosolekul ning teeb otsuse stipendiumi maksmise või mittemaksmise kohta;

          3. Stipendiumi taotluste läbivaatamise järel saadetakse kõikidele stipendiumite taotlejatele kirjalik vastus taotluse rahuldamise või mitte rahuldamise kohta hiljemalt taotluse esitamise tähtajale järgneva kvartali teisel nädalal. Vastavat otsust ei põhjendata;

          4. Stipendiumi saajaga sõlmitakse leping stipendiumi kasutamise kohta. Liit võib keelduda stipendiumi maksmisest, kui stipendiumi taotleja ei ole stipendiumi kasutamise kohta Liiduga sõlminud lepingut 2 kuu jooksul stipendiumi maksmise otsuse tegemise päevast arvates;

          5. Liidu juhatusel on õigus kontrollida, kas makstud stipendiumi kasutatakse sihtotstarbeliselt vastavalt Liidu ja stipendiumi saaja vahel sõlmitud lepingus sätestatule. Stipendiumi mittesihipärasel kasutamisel peab stipendiumi saaja koheselt tagastama kogu saadud stipendiumi.

             

  2. Revident

    1. Liidu volikogu valib Liidu tegevuse kontrollimiseks revidendi. Revident ei või olla Liidu juhatuse ega volikogu liige ega Liidu raamatupidaja. Revident ei pea olema Liidu liige ja peab omama raamatupidamise kutsetunnistust.

    2. Revidendi volitused kestavad kaks aastat.

    3. Liidu juhatus esitab revidendile iga majandusaasta aastaaruande, mis vastab kehtivale seadusandlusele. Juhatuse liikmed võimaldavad revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

    4. Revident esitab volikogule ja üldkoosolekule aruande revisjoni tulemusest.

       

  3. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine

    1. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras.

    2. Liidu tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek seaduses sätestatud alusel.

    3. Liidu tegevuse lõpetamisel määrab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni ja selle volituste tähtaja.

    4. Likvideerimiskomisjonil on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

    5. Liidu likvideerimisel läheb ühingu vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu valdusesse.

    6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitab likvideerimiskomisjon avalduse Liidu registrist kustutamiseks.

       

  4. Muud tingimused

    1.  Küsimustes, mida põhikirjas pole puudutatud, juhindub Liit mittetulundusühingute seadusest ning loovisikute ja loomeliitude seadusest.