Mai Murdmaa 85. juubel!

31. märts 2023

Täna 31.03 on 85. juubel Eesti balleti tähtsal koreograafil ja ballettmeistril Mai-Ester Murdmaal. Mai on jätnud Eesti balletile sügava jälje ning tema juubeli puhul avaldame blogi täiendusena tema loomingust! Suured õnnesoovid juubilarile!

"Tavaliselt olen ikka tahtnud väljendada mingisugust konkreetset ideed – eetilist, üldinimlikku, humaanset, mis minule on olnud probleemiks. Olen püüdnud oma probleemi nende vahendite abil, mis selle kunstiliigi kasutuses, tantsu, etenduse kaudu väljendada.

Ballett on nii tantsitud mõte kui tantsitud muusika. Need asjad on omavahel kompaktselt seotud ja kuidagi kattuvad. Mõtet võib tantsida ka muusikata ning tants ise võib olla muusika".

– Mai Murdmaa

“Kontserdil käies hakkasin mõttes kohe lavastama, visualiseerima. Ja kui mul mingi koht välja ei tulnud, jäin seda pusima ning muusika läks kõrvust mööda.”

- Mai Murdmaa

Ballettmeister Mai Murdmaa (1938), üks omanäolisemaid tantsus mõtlejaid mitte üksnes Eestis, vaid rahvusvaheliseltki, on öelnud, et ta ei saa olla loominguta.

- Heili Einasto

Mai Murdmaa (Mai-Ester; 31. III 1938 Tallinn), ballettmeister, baleriin. Eesti Teatriliidu (1957), Eesti Balletiliidu ja Eesti Lavastajate Liidu liige (1993). Isa rakenduskunstnik, ema ajakirjanik. Vennad Allan Murdmaa ja Ivar Murdmaa. Olnud abielus pianist Valdis Jancisega, pojad helilooja ja muusik Rainer Jancis ning Kaspar Jancis.

Lõpetas 1956 Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (erialaõppejõud Liia Leetmaa) ja Tallinna 21. Keskkooli, õppis 1959–60 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, lõpetas 1964 Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) ballettmeistri erialal (juhendaja Rostislav Zahharov), täiendanud end lühiajaliselt Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Rootsis.

Olnud 1956–60 Estonia tantsija, 1964–73 ballettmeister ja 1974–2002 peaballettmeister, aastast 2002 vabakutseline. Lavastanud ka Vanemuises jt Eesti teatrites ning välismaal (USA‑s, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Ukrainas jm), Tallinnfilmis („Ooperiball”, 1974, koos Virve Aruojaga), Eesti Telefilmis („Medeia”, „Tantsib Tamara Soone”, 1980) ja Soome televisioonis („Toonela luik”, „Lemminkäinen ja Saarepiiga”, 1973), seadnud tantse muusikalidele (Loewe´ „Minu veetlev leedi”, 1964 jne) ja ooperitele (Richard Straussi „Salome”, 1973; Mussorgski „Hovanštšina”, 1987 jne). Kirjutanud eesti heliloojate ballettide stsenaariume, andnud meistriklasse.

Temast on tehtud dokumentaalfilm „Ballettmeister”(2014, Umberto Productions). Avaldanud koostöös Heili Einastoga isikuraamatu „Teekond tantsus” (2018).

Pälvitud tunnustused:

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1972)
Eesti NSV rahvakunstnik (1981)
Balleti aastapreemia 1986
Eesti Teatriliidu balletiauhind 1992
Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1993
Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk 2001
Riiklik elutöö preemia 2011.
Rahel Olbrei balletipreemia 2011 - epohhi kujundanud loomingu eest eesti balletikunstis.

Looming:

Tambergi Ballett-sümfoonia (1963) ning Poiss ja liblikas (1964 ja 1970)
de Falla Suur võlur – armastus (1964, 1983 ja 1996, Odessa ooperi‑ ja balletiteatris 1980)
Prokofjevi Tuhkatriinu (1965 ja 1995)
Barberi Medeia (1966)
Raveli Daphnis ja Chloë (1966, 1972 ja 1996, NSV Liidu Riiklikus Koreograafiaansamblis Noor ballett 1969, Kirovi‑nimelises Leningradi Ooperi‑ ja Balletiteatris 1974, Ungaris Pécsi Balletis 1976, Kiievi ooperi‑ ja balletiteatris 1979)
Delibes’i Coppélia (1967)
Bartóki Võlumandariin (1968 ja 1989, Leningradi Balletiansamblis 1977)
Gershwini Ameeriklane Pariisis (1968)
Barokk-variatsioonid, Haydni muusika (1968 ja 1992)
Tšaikovski Uinuv kaunitar (1969, koos Niina Ulanovaga)
Prokofjevi Romeo ja Julia (1971, 1977, 1998, Ballet Internationale, Indianapolis 2002)
Tambergi Joanna tentata (1971 ja 1979, ka stsenarist)
Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat (1972, koos teiste koreograafidega)
Tormise Luigelend (1972, ka libreto autor)
Kompositsioonid, Bachi muusika (1973)
Labürint, Pärdi muusika (1973)
Prokofjevi Kadunud poeg (1973, Kirovi‑nim. Leningradi Ooperi‑ ja Balletiteatris 1974, Pécsi Balletis 1976, Riia ooperi‑ ja balletiteatris 1979, Almatõ ansamblis Noor Ballett 1980, Novosibirski ooperi‑ ja balletiteatris 1991)
Beethoveni Prometheus (1976)
Aastaajad, Vivaldi muusika (1976)
Vormide sünd, Bachi, Vivaldi, Tolari jt muusika (1976 Pécsi Balletis)
Varjundid, Chopini muusika (1977, Kiievi ooperi‑ ja balletiteatris 1979, New Yorgi City Hall’is 1980)
Kirgastumine, Pärdi muusika (1977 ja 1989, Leningradi Väikeses Ooperi‑ ja Balletiteatris 1976)
Sumera Anselmi lugu (1978, ka libreto autor)
Stravinski Orpheus (1979)
Tormise Eesti ballaadid (1980, ka libreto autor)
Stravinski Tulilind (1982)
Naine, Berio muusika (1983 ja 1986, New Yorgi Dance Workshop Theatre’s 1992)
Tambergi Lend (1983)
Meditatsioon, Villa‑Lobose muusika (1984)
Kirgastumine: Maa hingus, Villa‑Lobose muusika; Hüvastijätt, Mahleri muusika; Naine, Berio muusika; Peegeldused, Grünbergi muusika (1985 Vanemuises)
Lazarevi Meister ja Margarita (1985, Leningradi Väikeses Ooperi‑ ja Balletiteatris 1986)
Hüvastijätt, Mahleri muusika (1986, Novosibirski ooperi‑ ja balletiteatris 1991)
Karje ja vaikus, Singi muusika (1986, Riia ooperi‑ ja balletiteatris 1991, Denveris 1991, ka stsenarist)
Tšaikovski Pähklipureja (1987 ja 2000)
Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder (1988 Endlas)
Surma ja sünni laulud, Singi muusika (1988, ka libeto autor)
Nostalgia, Tubina muusika (1989, ka libreto autor)
Maarjamaa lunastus, Singi muusika (1990, ka libreto autor)
Kuritöö ja karistus, Pärdi muusika (1991 ja , New Yorgi Dance Workshop Theatre’s 1992, Vene Teatris 2011, ka libreto autor)
Tšellosonaat, Honeggeri muusika (1992 Indianapolise Ballet Company’s, ka libreto autor)
Don Juani mäng, Glucki ja Stockhauseni muusika (1992, ka libreto autor)
Carmina burana ja Catulli carmina, Orffi muusika (1993, ka libreto autor)
Credo, Penderecki ja Bachi muusika (1994, ka libreto autor)
Tabula rasa, Pärdi muusika (1995 New Yorgis)
de Falla Kolmnurkne kübar (1996, ka libreto autor)
Tuleingel, Skrjabini muusika (1998)
Tubina Kratt (1999)
Kallósi Pulmareis (2001, Vanemuises 2004)
Frischi Härra Biedermann ja tulesüütajad (2002 Vanalinnastuudios)
Armastuse tango ehk Aegade lõpus, Piazzolla muusika (2002 ja 2019 Vanemuises)
Alice Imedemaal, Kallósi muusika (2004 Vanemuises, ka libreto autor)
Tantsumaraton, R. Jancise muusika (2005 Vanemuises)
Kallósi Antigone (2007, Draamateater Kumu auditooriumis)
Kallósi Surmatants (2009 Vene Teatris)
Massenet´ Thais (2009, Endla koostöös PromFestiga)
Phaidra, Britteni ja Xenakise muusika (2010 Estonia Kumu auditooriumis)
Stravinski Petruška (2013 Estonias)
Glassi Lend läbi legendi (2014 Novaja Opera / Russki Imperski Ballett (Moskva))
Ninasarvik, R. Jancise muusika (2017 Vanemuises)
Tšaikovski meistriteosed. 6.sümfoonia (2020 Rahvusooper Estonia)

Maid on iseloomustatud nii:

Lehti Metsaalt: „Mai Murdmaa põhitoeks on eelkõige – kogu kunst algab individuaalsusest. Ainult individuaalsus väljendab midagi. Mai Murdmaa aastatepikkuse lakkamatu loomingulise progressiooni kõik elemendid ongi allutatud peateemale – inimene, tema isiksus.“

Anu Ruusmaa on öelnud järgnevalt: Mul oli lühikest aega võimalus olla Mai Murdmaa lavastuste repetiitor ning imetlen tema oskust panna ruum liikuma: ta ei paiguta lihtsalt tantsijaid lavaruumi, vaid suudab suurepärase ruumitaju tõttu luua ruumi ja kehade sünergia. Isegi kui laval on parasjagu suur hulk tantsijaid, ei mõju väike lava ülekoormatuna, vaid seal on ikkagi õhku. Sellist oskust pole igal lavastajal.

Olin kuusteist aastat Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning sõitsin igal nädalal Lõuna-Eesti vahet. Kord, kui sealt väsinuna tagasi Tallinna bussijaama jõudsin, juhtus üks ilmekas seik. Bussipeatuses askeldasid halli olemisega inimesed, tassides kohvreid ja kotte, liikudes sihipäraselt ja asjalikult, ent ühel bussiooteplatvormil haaras pilku keegi, kes oli väga teises rütmis, n-ö kontekstist väljas. See oli Mai Murdmaa, kes parasjagu sügavas loomepuhangus tantsis. See hetk oli kaunis ja tegi õnnelikuks. Mu ainuke mõte oli: maailmas pole veel kõik kadunud!

Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist võib leida mitmeid Murdmaa lavastuste jäädvustusi ning ühtlasi ka intervjuusid ning dokumentaale tema loomingust ja tööst. Siin on välja toodud vaid mõned ning kindlasti kutsume üles tutvuma tema loominguga ERR arhiivis lähemalt!

Intervjuud:

Ballettmeister. Mai Murdmaa

Rahvakunstnikud. Mai Murdmaa

Peaballettmeister Mai Murdmaa

Tähelaev: Mai Murdmaa

Murdumatu Mai Murdmaa

DELTA. Mai Murdmaa 80

Lavastusi:

Mai Murdmaa ballett J.S Bach muusikale "Maarja Magdaleena"

Mai Murdmaa ballett Medeia

Maarjamaa lunastus. Ballett-müsteerium

Kasutatud allikaid: