Blogi

EESTI BALLETILIIT – küsimused juubilaridele

IIVI ZÁJEDOVÁ

1. Mis aastal lõpetasite balletikooli (ja millise)?

Lõpetasin Tallinna Koreograafiakooli 1974. a. Liia Leetmaa klassis: Svetlana Doilova (Unt), Svetlana Potapova (Antonoff), Iivi Randla (Zájedová), Ellen Russova (Kirsanova). Tänuga meenutan oma õpetajaid.

Kooli lõpuetendusest, milleks oli „Coppélia” ja kus ma tantsisin Nukk Coppéliat, on meeles üks tore seik. Nimelt tuli pärast etendust lavale tantsijaid õnnitlema etenduse dirigent Vallo Järvi. Mulle ta ütles, et „teie Iivi jääte nagu õhku seisma, teie jaoks pole ükski tempo võimatu, te tantsite muusika järgi”. Mulle oli see selline au ja kiitus, et see hetk tõstis mind piltlikult öeldes tõesti õhku. See tunnustus andis mulle jõudu ja indu mu edaspidisel lavateel.

2. Millistes teatrites olete tantsinud?

Statsionaarselt tantsisin üle 17 aasta Praha Rahvusteatris (kuni 42 eluaastani), enne seda Vanemuises ja Estonias. Teatritöö lõppedes olen esinenud ka Euroopa erinevates teatrites Pragokontserdi ja Prague Balleti trupiga klassikaliste ballettide ja ka oma koreograafia esitamisega (kuni 50 eluaastani).

3. Värvikas mälestus teatrist (või lemmikroll).

Häid mälestusi on palju. Klassikaline repertuaar on mulle alati istunud. Väga meeldib romantiline, neoklassikaline, impressionistlik, aga ka kaasaegne ballett. Tantsida õnnestus näit. Giselle´i (nii Eestis kui Tšehhis), Sülfiidi, „Raimonda” ja „Talismani” pas de deux`i, Surevat luike, „Fauni pärastlõunat”, „Skrjabinjana” miniatuure, Richard Straussi „Nelja viimast laulu” jpm (vt Eesti Teatri Bibliograafiline Leksikon).

Üks tore mälestus tuleb meelde seoses Smetana ooperiga „Müüdud mõrsja”. Seal oli tantsusüit, milles osalesin. Ühel etendusel aga laulis külalissolistina Mařenka rolli Anu Kaal, kusjuures eesti keeles. Pärast kõik imestasid, et Tšehhis rahvusteatris ühel ja samal etendusel oli tervelt kaks eestlast korraga laval.

Peale teatrikarjääri lõpetasin Praha Karli Ülikooli ja töötan siiani Karli Ülikoolis õppejõuna (vt Eesti Teadusinfosüsteem ETIS). Mulle meeldib tegeleda loominguliselt mitmel alal. Ehk selle tõttu asutasin Tšehhi Eesti Klubi (1991), korraldades üritusi. Näiteks käesoleva aasta septembris korraldan konverentsi Eesti Teaduste Akadeemias ja MUBAs Tubina muusikale pühendatud õhtu. Olete oodatud. Tore, et osalen Eesti Balletiliidu volikogu töös. Lisaks olen Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige ja värskelt valitud Rahvusvahelise Pen Klubi aseesimeheks.

4. Mis teeb balletiartisti elukutse eriliseks? Mis sellest ajast enim meelde on jäänud?

Balletiartisti elukutse on raske, kuid ilus. Aga tantsida muusikat, erilises atmosfääris ja kui veel tunned publiku
kaasaelamist, siis on see lihtsalt imeline.

5. Soovitusi praegustele tantsijatele.

Arvan, et balletirahvas on väga tubli, on südikas ka pärast lühikest karjääri alustama uue elukutsega. Eelkõige sooviks aga kõigile tugevat tervist.

FOTODE ALLKIRJAD:

1. XVII lennu lõpetamise pilt. Vasakult: Iivi Randla, Svetlana Doilova, erialaõpetaja Liia Leetmaa, Ellen Russova, Svetlana Potapova. 1974. a.

2. Telefilm „Fauni pärastlõuna”. Lavastaja Ülo Vilimaa. Vasakult: Reet Paavel, Iivi Randla. 1975. a.

3. Iivi Zájedová maalil ja maali ees (autor: akadeemiline maalikunstnik Milán Med).

4. Peatükk raamatust „Balleti elu” (autor: Ivo Fiala).