Uudised

Tiit Härm 19. III 1946 – 7. XII 2025

Lahkunud on meie balletilava oma põlvkonna üks eredamaid ja unustamatumaid tähti – tantsija, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm, kes oli aastatel 1966–1967 Estonia balletisolist, 1967–1971 külalissolist, 1971–1989 esitantsija ning 1991 ja 2001–2009 balleti kunstiline juht.

Tiit Härmi pidasid paljud tema kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, kelle järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui sealpool rampi. Laitmatu tehnikaga, jõuline ning samas äärmiselt tundlik ja karismaatiline, sobis ta nagu valatult kehastama kõige eripalgelisemaid rolle, kujunedes meie balletilava vaieldamatuks printsiks ja esiarmastajaks. Unustamatuteks jäävad paljud tema osatäitmised: Mandariin Bela Bartoki balletis „Võlumandariin“ (1968), Suryn Eino Tambergi balletis „Joanna tentata“ (1971), Daphnis Maurice Raveli balletis „Daphnis ja Chloë“ (1972), Antonius Eduard Lazarevi balletis „Antonius ja Kleopatra“ (1975), Romeo Sergei Prokofjevi balletis „Romeo ja Julia“ (1971 ja 1977) ning nimiroll balletis „Prometheus“ (1976) Ludwig van Beethoveni muusikale.

Oma nime sai Tiit Härm muuseas kuulsa Estonia teatri solisti Tiit Kuusiku järgi. „Olgu ta Tiit,“ olevat öelnud tulevase tantsija ema. „Las poisist kasvab kange mees, oma suure nimekaimu järeltulija.“

Tiit Härm õppis aastatel 1957–1962 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1966. aastal Leningradis Vaganova nimelise koreograafiakooli (õpetajad Nikolai Zubkovski, Nikolai Serebrennikov) ja 1985. aastal balletilavastaja erialal GITIS-e (juhendaja Rostislav Zahharov).

Oma 2022. aastal ilmunud elulooraamatus on Tiit Härm öelnud: „Mulle näib, et kõik tõelised asjad sünnivad läbi raskuste ja et midagi head saavutada, on vaja palju tööd teha. Ilmselt kõige rohkem hindan kvaliteeti. Ja et ükskõik mis asjas kvaliteeti saavutada, on vaja tööd teha. Juhus – sellele ma ei looda.“

Tänu oma jäägitule pühendumusele balletikunstile ning äärmisele töökusele tõusis Tiit Härm meie balletilava vaieldamatuks esitantsijaks, kes oli ülimalt nõutud tegija nii meil kui ka väljaspool Eestit.

Aastatel 1967–1971 oli Tiit Härm NSV Liidu koreograafiaansambli Noor Ballett solist ning 1971–1988 Moskva Suure Teatri ning Kirovi nimelise ooperi- ja balletiteatri külalissolist.

Ta tegutses 1988. aastal külaliskoreograafi ja -pedagoogina Rootsis Göteborgi Ooperis, Suurbritannias Šoti Rahvusballetis ja Soome Rahvusooperis. Aastatel 1992–2001 pedagoog-repetiitorina Itaalias (La Scala, Rooma Ooperimaja, San Carlo Teater, Arena di Verona, Aterballetto), Saksamaal (Baieri Riiklik Ballett) ja Suurbritannias (Inglise Rahvusballett). Oli 2006. aastal külalispedagoog Saksamaa Deutsche Oper am Rheinis, 2010. aastal Viini Riigiooperis ja Volksoperis ning aastatel 2018–2021 Tallinna Balletikooli erialaõpetaja. 2014. aastal asutas ta omanimelise balletiteatri.

Tiit Härm on esinenud iseseisvate balletiõhtutega („Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat”, 1972; „Tiit Härmi romantiline balletiõhtu”, 1981) ning külalissolistina balletilavastustes ja galadel enam kui 70 riigis üle maailma.

Tänu oma ebatavaliselt romantilisele ja fotogeensele välimusele leidis Tiit Härm tee ka filmimaailma, kus tema väheste kinorollide seast tõuseb esile kindlasti Olaf Advarafors 1979. aasta filmis „Hukkunud Alpinisti hotell“, mille lavastas Grigori Kromanov. Märkimist väärivad ka tema osatäitmised Emil Lotjanu filmis „Anna Pavlova“ (1983) ja Bulat Mansurovi filmis „Sädelev maailm“ (1984). Tiit Härm ise on tunnistanud: „Tegijad olid ju kõik väga tõsised ja hinnatud ning huvitasid mind isiksustena isegi rohkem kui tehtav film.“

Intervjuus Tiina Vabritile ajakirja „Teater. Muusika. Kino“ 1987. aasta novembrikuu numbris on Tiit Härm öelnud: „Tantsija-näitleja on eelkõige inimene, kel on vajadus rääkida lavalt nii enesest kui ka teistest inimestest. Otsida ennast neis ja nende tundeid omas kunstis. Just balletiteater võimaldab inimisiksusel end ilmutada. Selles ongi tema missioon ja selles seisneb ka minu kunstnikukreedo.“

Sügav kaastunne kõigile kaasteelistele, kolleegidele, õpilastele, sõpradele ja lähedastele.

Eesti Rahvusballett
Rahvusooper Estonia
Eesti Teatriliit
Eesti Balletiliit

Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA
EV Kultuuriministeerium