-
Members
- Members of honour
-
Active members
- Marika Aidla
- Svetlana (Pavlova) Anslan
- Nadežda Antipenko
- Avelar Gerardo Olivares
- Rita Dolgihh
- Margarita Dombrovskaja
- Alexander Germain Drew
- Maria Isabella Jacqueline Engel
- Marjana Fazullina
- Viktor Fedortšenko
- Sergei Fedossejev
- Alexandra Heidi Foyen
- Luana Georg
- Georgia Toni Giboin
- Jevgeni Grib
- Darja Günter
- Irina Härm
- Ingrid Iter
- Oliver Jahelka
- Viesturs Jansons
- Juri Jekimov
- Matthew James Jordan
- Aivar Kallaste
- Jelena Karpova
- Julia Kaškovskaja
- Marina Kesler
- Daniel Kirspuu
- Katrin Kivimägi
- Heli Kohv
- Serafima Kolodkina
- Sanna Kondas
- Heidi Kopti
- Giorgi Koridze
- Kaja Kreitzberg
- Tiina Kripsaar
- Anita Kurõljova
- Kersti Kuuse
- Anna-Roberta Lahesoo
- Seili Loorits-Kämbre
- Eva Luts
- Sergei Lvov
- Jaan Männima
- Nanae Maruyama
- Elina Masing
- Marika Muiste
- Kristin Murula
- Merilin Mutli
- Sayaka Nagahiro
- Vitali Nikolajev
- Ketlin Oja
- Reet Paavel
- Irina Pähn
- Maigret Peetson
- Tuuli Peremees
- Jaak Põldma
- Hedi Pundonen
- Laura Ragel
- Dagmar Rang-Saal
- Ülle Rebane
- Galina (Lauš) Rohumaa
- Benjamin Kyprianos
- Raminta Rudžionyte
- Anu Ruusmaa
- Mehis Saaber
- Lemme (Järvi) Saarma
- Ksenia Seletskaja
- Mirell Sork
- Inna Sõrmus
- Janika Suurmets
- Polina Žukova
- Gennadi Žurbenko
- Oksana (Titova) Tralla
- Jack Traylen
- Marina Tširkova
- Eve (Andre) Tuga
- Teele Ude
- Triinu Leppik-Upkin
- Sergei Upkin
- Helen (Org) Veidebaum
- Svetlana Veiler
- Tatjana Voronina (Volmer)
- Marina Volkova
- Urve-Ly Voogand
- Yukiko Yanagi
- Miriam Ortega Paz
- Gus Upchurch
- Marcus Nilson
- Karina Laura Leshkin
- Külli Reinkubjas
- Karoli Jõelaid
- Abigail Mattox
- Eva Kram
- Laura Maya
- Ana Maria Gergely
- Nikolaos Gkentsef
- Francesco Piccinin
- Joao Reis
- Kim Jana Hügi
- Connor Michael Williams
- Ellinor Piirimäe
- Josef Jagger
- Helen Värno
- Selma Strandberg
- Yuta Irikura
- Maarja Praks
- Bleiddian Bazzard
- Sandra Iva
- Samuel Parham
- Joel Calstar-Fisher
- Cristiano Principato
- Olga Rjabikova
- Natalie Barbis
- Caroline Maquignon
- Maia Shutova
- Phillipa McCann
- Antonio Gallo
- Benjamin Newman
- Pol Monsech
- Maarja Jaanovits
- Andrea Johnson
- Sofia Zaman
- Hodaka Maruyama
- Anete Obolenski
- Sacha Barber
- Karite-Mirell Mander
- Ashley Chiu
- Oscar Pouchoulin
- Jan Trninic
- Ivar Eensoo
- Lisa Jamieson
- Benjamin Pierce
- Caroline Hamilton
- Sophie Farquhar
- João Xavier
- Elena Troisfontaines
- Hidetora Tabe
-
Senior members
- Veera Bogatõrjova
- Elita Erkina
- Jānis Garancis
- Larissa Guljajeva
- Aimi Herkül
- Elena Kalbus
- Larissa Kaur
- Ljudmila Kirš
- Tamara Kõrreveski
- Saima Kranig
- Tatjana Laid
- Juta (Lehiste) Lass
- Alla (Udovenko) Lilleorg
- Urve Lindmaa
- Maire (Loorents) Kadak
- Mark Nepomnjaštši
- Rufina Noor
- Endel Poom
- Sergei Prilutski
- Illar Rätsep
- Veera Rogožina
- Inge (Arro) Saarsalu
- Maie Saealle
- Regina (Tõshko) Süvalep
- Aigi (Rüütel) Žigure
- Piia Tiitus
- Astra Tofer
- Marina Truija
- Olga Tšitšerova
- Mai Veetamm
- Epp Viller
- Mihkel Kivilaan
- Malle Tudre
- Helga Ojalo
- Aleksandr Tšitšerov
-
Previous members
- Märt Kalbus
- Teesi (Mõtus) Viisimaa
- Ülo Truusa
- Carlos Campo Vecino
- Inessa Glazõrina
- Oliver Jahelka
- Mihhail Jekimov
- Christina Krigolson
- Laura Quin
- Xenia Rudakova
- Ülle Toming
- Emily Ward
- Alex Fehr
- Alexander McCleery
- Olivia Lenssens
- Anthea Van der Ham
- Joo Ho Lee
- Willem Houck
- Kristelle Teeväli
- Jade O'Leary
- Leonardo Celegato
- Emanuele Sardo
- Jordan London
- Samuel Pellegrin
- Nelson Peña
- Bradley Howell
- Anatole Blaineau
Teesi (Mõtus) Viisimaa Seeniorliige
Endine Estonia teatri balletiartist.
Haridus:
1947 alustas balletiõpingud Tallinna
Koreograafiakooli karaktertantsu pedagoogi Nadežda Taarna juhitavas
balletiringis.
Balletiõpingud jätkusid Elena Izerovitši balletistuudios.
1950- 1951 Eesti Riiklik Koreograafiakool
1951- 1954 Moskva Riiklik Koreograafiakool
Töö käik:
1954-
1975 Estonia teatri baleriin
Tähtsamad rollid:
1954
Clarice, Tšulak “Ebapeig”
1954 Esmeralda, Pugni/Glier/Vassilenko “Esmeralda” (kontsertnumber)
1955 Maria ja kellukeste tantsu solist, Assafjev “Bahtšisarai purskaev”
1956 Meelike, E.Kapp “Kullaketrajad”
1956 Trio, Auster “Tiina”
1956 Pas de quatre/ väike luik/ mõrsja/Tarantella solist, Tšaikovski “Luikede
järv”
1957 Amor, Glazunov “Raimonda”
1959 Pas de deux, Adam “Giselle”
1960 Heli, Auster ” Põhjamaa unenägu”
1960 Pierrot, valss Raveli muusikale
1961 Tuluke, Prokofjev “Kivilill”
1963 Kassike/Punamütsike , Tšaikovski “Uinuv kaunitar”
1963 Paradiisilind, Morozov “Doktor Ai-Ai-Ai”
1971 Amm, Prokofjev “Romeo ja Julia”
1975 Berthe, Adam “Giselle”
Eesti Teatriliidu liige alatest 1955, Eesti Balletiliidu liige alates 1997.
Teesi enda sõnadega:
/Sooviksin veidi
lähemalt rääkida oma baleriiniks saamise lugu, sest sel ajal, kui oleksin
pidanud tegelema balletiga, olin mina hoopis sportlane- sprinter ja
kaugushüppaja, 1946. aasta Tallinna meister noorteklassis.
Kuid saatus oli näinud ette teisiti ja saatis mu teele sõbranna, kellega
õppisime koos Tallinna Õpetajate Instituudi eesti keele ja kirjanduse
fakulteedis ning kes kutsus mind balletiringi.
Vastasin, et ma ei oska balletti, aga tema oli lapsepõlves veidi aega Gerd
Neggo juures õppinud ja vastas, et oh, see pole midagi! Näitas mulle ette
mõned positsioonid, kätehoiu ning veenis mind nii kaua, kuni end ühel
saatuslikul päeval koos temaga balletitunnist leidsin. Hoidsin end teiste selja
taha ja vaatasin aukartusega, mida nad teevad.
Ei läinudki kuigi palju aega mööda, kui balletiringi juht - Tallinna Koreograafiakooli
karaktertantsu õpetaja - Nadežda Taarna mulle soolonumbri seadis ning sain
lavatantsu alal I auhinna.
Mõne aja möödudes asendas kaugushüpped ja jooksu R. Drigo ballet “Võlutud mets”,
kus esinesin peategelasena Ungari tütarlapse Irka rollis. Ajalehes ilmus artikkel
“Isetegevuslased esitasid balletti”, kus märgiti, et esinesin ilmekalt,
näidates professionaalse tantsija võimeid.
Kas edasi sport ja tants käsikäes?! Ei, kaalukauss hakkas kalduma balleti
poole, see läks hinge, südamesse ja jalgadesse. N. Taarna mõistis, et mul oleks
vaja süvendatult balletti õppida ja soovitas mind Elene Izerovitši
balletistuudiosse, kus hakkasin saama 2-3 korda nädalas eratunde.
Poole aasta pärast kutsus õpetaja oma hea tuttava Lia Vink-Leetmaa minu oskusi
hindama.
Olin väga närvis, kuid hinnang oli positiivne ja nüüd järgnesid juba
igapäevased balletitunnid pool aastat järjest.
Uue õppeaasta alul, 1950. aastal andsin sisse avalduse Tallinna
Koreograafiakooli astumiseks ning mind võeti vastu otse 6. klassi.( 7. klass oli
koreograafiakooli I lend)
Lõpetasin 6. klassi 1951. aastal ja eduka õpilasena suunati mind Tallinna
Kunstide Valitsuse toetusega kolmeks aastaks õppima Moskva Suure Teatri juures
asuvasse balletikooli, mille lõpetasin 1954. aastal diplomeeritud baleriinina ja
asusin tööle Estonia teatris.
Spordist oli saanud ballet ja sportlasest baleriin.
Kuid spordist olin vist siiski midagi kaasa saanud: väga kiired, teravad,
hoogsad jalad ja jõulised õhulised hüpped, mis kokkuvõttes tegid mu tantsulise
liikumise väga kergeks. Aga see võis olla ka looduse poolt antud anne.
Üks esimesi rolle - Tants kellukestega - sai balleti “Bahtšisarai purskaev”
haaremi pildis koheselt üldise tähelepanu osaliseks ning ajakirjas “Pilt ja
sõna” ilmus kriitik Sergei Levini ülikiitev artikkel pealkirja all “Anne ja
töö”. Koheselt järgnes samas balletis Maria roll, seejärel Meelike balletis “Kullaketrajad.”
Ning siis üks minu olulisemaid rolle - 1959. aastal operetisolisti Vello Viisimaa
abikaasa roll, millele järgnes emaroll, kui 1962. aastal sündis tütar Piret.
21 töörikast aastat Estonia lavalaudadel möödusid nagu linnukese lend…
Kätte jõudis 23. oktoober 1975, kui toimus “Giselle´i” etendus ühe külalistantsijaga
pearollis ning mina olin Giselle 'i ema Berthe , kes oma surnud tütre juures
ahastades põlvitab.
Esimene vaatus lõppes, eesriie langes, kõik hakkasid plaksutama, mina
samuti. Ootamatult ütles mu kõrval seisev kolleeg: ”Mida sina plaksutad, sulle
plaksutatakse!” Taevake! Olin täiesti unustanud…!
See oli ju mu oma soovi kohaselt minu viimane balletietendus.
Kuskilt toodi suur lillebukett, keegi rääkis midagi, öeldi tänusõnad ja see
ootamatu tähelepanu liigutas mind hingepõhjani.
Ma ei teadnud, kas olla kurb või rõõmus…
Ühel hüvastijätukaardil olid A. Suumanni luuleread :
“ Ei ole õige öelda, et inimesed tulevad ja lähevad.
On inimesi, kes kunagi ei lähe.
Nad tulevad ja tulevad ja nad on sooja hommiku sarnased…”.
Ilusad sõnad, ilus mõte, aga ma siiski lähen, kuid võtan kaasa mälestused, mida
teater on hingele andnud ja kuidas kolleegid oskasid mul lahkumise liigutavalt
armsaks teha.
Soovin südamest Estonia praegusele balletile
edu ja jõudu, et hoida au sees seda rasket, aga imepäraselt kaunist
kunstiliiki.
Palju tänu Balletiliidu juhatusele, kes meid, veterane, toetab ja oluliste
teatrisündmustega kursis hoiab.
Tants Kellukestega balletist "Bahtšisarai purskkaev"