Blogi

EESTI BALLETILIIT – küsimused juubilaridele

ALEKSANDR TŠITŠEROV

1. Mis aastal lõpetasite balletikooli (ja millise)?

Lõpetasin Tallinna Koreograafiakooli XVI lennu 1973. aastal. Erialaõpetajaks oli Valeri Polikarpov. Minuga koos lõpetasid Reet Paavel, Ülle Toming, Mati Kalda, Mihhail Netšajev, Jevgeni Neff ja Mark Nepomnjaštši.

2. Millistes teatrites olete tantsinud?

Alates 01.08.1973 alustasin tööd tantsijana RAT (tol ajal Riiklik Akadeemiline Teater) „Estonias”. Osalesin külalisetendustel Leningradis Kirovi nim. teatris, Vilniuse teatris, Soomes „Kuopio Tanssii ja Soi” festivalil, Minski teatris...

3. Värvikas mälestus kooliajast

Tulevad meelde mõned emotsionaalsed mälestused, mida võib nimetada „värvikateks”.

Lavapraktikas tegime kaasa balletis „Pähklipureja”. Tantsisime lapsi 1. vaatuse jõulupildis. Viis minutit enne etenduse algust selgus, et minu klassivend Mihhail Kossolapov (Netšajev) ei tulnud kohale. Teadmata rolli, saadeti mind tema asemel lavale - partneriks oli Inge Arro, kes tantsis Klaara rolli.

Rubriigist „halvad suhted pedagoogiga” – tavapärane oli, et algab erialatund, teeme kummarduse, pärast seda: „Tšitšerov, välja...!” Kuidas tegin eksameid, kuidas lõpetasin kooli – ei tea!

4. Värvikas mälestus teatrist (või lemmikroll)

Oli palju toredaid osatäitmisi. Esimesel hooajal tegi GITISe vilistlane Vakil Usmanov oma diplomitöö „Estonias”, see oli ühevaatuseline ballett „Olgu nii”, kus mul oli nooruki roll ja mis mulle väga meeldis. Mai Murdmaa lavastatud Prokofjevi „Kadunud pojas” tantsisin ühte noormeestest, see oli samuti üks mu lemmikballettidest. L. van Beethoveni/Murdmaa „Prometheuses” tantsisin Phosphoruse osa. „Antoniuses ja Kleopatras” olin Caesari saadiku rollis. Osalesin ballettides „Giselle”, „Luikede järv”, „Uinuv Kaunitar”, „Romeo ja Julia”, „Anna Karenina”...

5. Mis teeb balletiartisti elukutse eriliseks? Mis sellest ajast enim meelde on jäänud?

Igapäevane, aastatepikkune treening sobib ainult fanaatikutele. Seda enam, et 40 aastaselt on tantsija füüsiliselt „ära kulunud” ja peab alustama oma elu nullist, omandama uut haridust, otsima uut tööd...

Juhtus selline lugu, et mulle hakkasid juba väikesed solistirollid tulema ja siis äkki 28.09.1976 aastal sattusin „heade inimeste abil” autoavariisse. Vigastasin paremat põlve. Enam-vähem taastusin, proovisin veel lavale tagasi tulla, aga see osutus üle jõu käivaks ja ma jätsin 1980. aastal balletiga hüvasti. Keerasin elus uue lehekülje – töötasin restoranis kelnerina, baarmenina, administraatorina. Astusin Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda. Õppisin eksternina ja kolme aastaga lõpetasin 4 kursust. 1986. aastal võeti mind stažeerima Eesti NSV prokuratuuri. 1988. aastal sain ülikooli diplomi ja ametikoha kriminaalkohtus - minust sai prokurör ENSV Ülemkohtus. Eesti Vabariigi taastumisel sai minust riikliku süüdistuse esitaja organiseeritud grupeeringutele ja eriti rasketele isikuvastastele kurjategijatele. Ei taha hirmutada, aga kuriteod olid väga rasked. Oli väga palju kohtuotsuseid, neist 12 surmanuhtlust, millest 11 täideti. Töötasin prokurörina 28 aastat ja võin öelda, et ma leidsin ennast selles ametis.

6. Soovitusi praegustele tantsijatele

Väikese kadedusega praegustele tantsijatele: edu, jõudu, naudingut tööst. Aga ärge ära unustage, et 20 aastat – see on ainult hetk! Mõelge, mis edasi saab, kui lavatöö on selja taga. Kõik ei saa pedagoogideks ja mis veel kurvem – tervis ei taastu...

FOTODE ALLKIRJAD:

1. Pärast diplomilavastust „Coppelia” 1973. a. Vasakult: Reet Paavel, Ülle Toming, Mihhail Netšajev, Mark Nepomnjaštši, Aleksandr Tšitšerov, Mati Kalda, Jevgeni Neff.

2. J. Levitin/V. Usmanov „Olgu nii” 1974. a. – esiplaanil Aleksandr Tšitšerov ja Svetlana Balojan.

3. S. Prokofjev/M. Murdmaa „Kadunud poeg” 1974. a. – noormehed: paremalt esimene Aleksandr Tšitšerov, Poeg – Vjatšeslav Maimussov

4. L.van Beethoven/M. Murdmaa „Prometheus” 1976. a. – vasakult: Eros – Juta Lehiste, Phosphorus – Aleksandr Tšitšerov, Aphrodite – Olga Tšitšerova

5. Prokurör Aleksandr Tšitšerov 1988. a.

1. ja 5. - fotod erakogust, 2.3.4. – fotod raamatust „Eesti ballett”, välja antud 1984. a.